Kuidas me CO2 arvutame

Mida me mõõdame

Eesti elektrivõrgu tunnipõhist CO2-intensiivsust (gCO2/kWh): mitu grammi süsihappegaasi tekib keskmiselt ühe kilovatt-tunni tootmisel just sel tunnil. Kui tuul puhub, on number väike; kui põlevkivijaamad vinnavad, on suur. Sama kilovatt-tund võib eri tundidel erineda kordades — ja täpselt sellel vahel PALU mängibki.

Kust andmed tulevad

Euroopa põhivõrguettevõtjate ühine läbipaistvusplatvorm (ENTSO-E) avaldab iga riigi realiseeritud tootmise tootmisliikide kaupa. Võtame Eesti hinnapiirkonna andmed ja arvutame igale tunnile kaalutud keskmise. Iga tunni tootmissegu salvestame koos tulemusega — meie avalikust API-st saab igaüks nii intensiivsuse kui ka selle aluseks olnud segu, et arvutus üle käia.

Heitmetegurid, mida kasutame

põlevkivi 990 · maagaas 400 · jäätmed 500 · muu 600 · kivisüsi 820
tuul 0 · päike 0 · hüdro 0 · biomass 0*   (g CO2 / kWh)

Need on otseheitmed põletamisel — konservatiivne ja järelkontrollitav valik. Põlevkivi tegur on Eesti kirjanduses vahemikus ~930–1100 g/kWh; kasutame 990. Me EI kasuta olelusringi hinnanguid (tootmise, transpordi, ehituse heitmed), sest need on vaieldavamad — otseheitmed on põrand, mille üle ei vaielda.

Ausad lihtsustused (kaveatid)

• *Biomass = 0 EL-i arvestustava järgi. Päriselt korstnast CO2 tuleb; tava loeb selle metsa taaskasvuga tasakaalus olevaks. See on vaieldav — märgime ta nulliks, sest nii teeb kogu Euroopa arvestus, aga ütleme selle sulle otse välja.
• Import/eksport ei ole v1-s arvestatud. Eesti impordib palju (sh puhast Põhjamaade elektrit) — kui import on suur, on meie number tegelikust PESSIMISTLIKUM (näitame mustemat, kui päriselt on). Eksime teadlikult enda kahjuks, mitte kasuks. Impordikorrektsioon on plaanis.
• Tundmatu tootmisliik saab konservatiivse teguri 600, mitte 0.

Kuidas "välditud CO2" arvutame

välditud CO2 = kWh × (ööpäeva keskmine intensiivsus − tarbimistunni intensiivsus)

Kui PALU ajastab kütte tundidele, mis on ööpäeva keskmisest puhtamad, on tulemus positiivne. AUS DETAIL: külmal tuulevaiksel ööl võib tulemus olla ka negatiivne — siis me seda ei peida, vaid näitame halduri raportis koos põhjusega. Ja me EI nimeta seda kunagi "süsinikukrediidiks" ega müü — see on ajastuse mõju mõõt, mitte kaubeldav ühik.

Võimendusvaade — reeglid

Kui näitame "kui nii teeks 10 000 kodu…", siis: 1) projektsioon on arvutatud MEIE kodude mõõdetud keskmisest, mitte soovunelmast; 2) ta on alati selgelt märgistatud projektsioonina; 3) ta ei ole kunagi suurema kirjaga kui päris mõõdetud number. Ausus on kujunduspõhimõte.

Korduma kippuvad küsimused

Kust PALU CO2-numbrid pärinevad?

Euroopa põhivõrkude läbipaistvusplatvormi (ENTSO-E) avalikest andmetest: Eesti realiseeritud tootmine liikide kaupa, tunni täpsusega. Arvutame kaalutud keskmise otseheitmete teguritega ja avaldame koos tootmisseguga, et igaüks saaks üle kontrollida.

Miks biomass on arvestatud nulliga?

EL-i arvestustava loeb biomassi põletamise CO2 metsa taaskasvuga tasakaalus olevaks. See on vaieldav lihtsustus — järgime ühtset Euroopa tava, aga ütleme kaveadi avalikult välja, mitte ei peida.

Kas import on arvesse võetud?

v1-s mitte — arvestame ainult Eesti tootmissegu. Kuna Eesti impordib sageli puhast Põhjamaade elektrit, on meie number pigem pessimistlik (mustem kui tegelik). Eksime teadlikult enda kahjuks; impordikorrektsioon on arenduskavas.

Kas PALU müüb süsinikukrediite?

Ei. Kodude tarbimise nihutamise jaoks ei ole tunnustatud krediidimetoodikat ja me ei kavatse müüa asju, mida ei saa ausalt tõendada. Meie CO2-number on mõõdik ja tõendusmaterjal, mitte kaubeldav ühik.