Metoodika, mida saab kontrollida
Võtame kuu tegeliku küttekulu (mõõdetud kWh × tunnihinnad, mil need osteti) ja arvutame kõrvale võrdlusstsenaariumi: täpselt sama energiahulk, aga ostetud ühtlaselt üle kõigi tundide — nagu küttaks tavaline termostaat ilma hinnateadmiseta. Vahe ongi börsijuhtimise sääst. Ei mingit "kuni", ei mingit tärniga joonealust.
Kütteperioodi kuudel: 21–24% väiksem kulu. Viie kuu kokkuvõttes (sh suvekuud, mil säästuruum on väike): 25 € ehk 12%. Need on väikesed ausad numbrid — ja just sellepärast usutavad.
Miks väikesed numbrid on suur asi
12–24% ei kõla nagu reklaam, ja ei peagi: see on passiivne sääst, mis tekib magades, ilma et keegi peres midagi teisiti teeks. Lisa hinnateadlik pesumasin-boiler-auto (börsikellaga) ja kogusääst kasvab veel — aga sedagi me mõõdame, mitte ei luba.
Korduma kippuvad küsimused
Kas võrdlus ühtlase küttega on aus?
See on konservatiivne: võrdleme sama energiahulka. Kui automaatika ka energiat kokku hoiab, on tegelik võit veel suurem.
Miks mitte võrrelda eelmise aastaga?
Sest ilm ja hinnad muutuvad — see võrdlus valetaks mõlemas suunas. Sama-perioodi kahe-stsenaariumi meetod välistab ilma mõju täielikult.
Kus ma seda numbrit näen?
Objekti vaates säästukaardil ja kuuraportites; haldur näeb pikka rida kuude kaupa.
Huvi tekkis? Alusta tasuta börsikellast või vaata, mida veel automatiseerida saab.
⚡ Ava börsikell ← Kõik moodulid