Mida me mõõdame
Pidevalt kahte voogu: elektrit, mille pump võtab, ja soojust, mille ta annab. Jagatis ongi päris COP — ja PALU sorteerib ta välistemperatuuri vahemikesse: −10…−5, −5…0, 0…+5 jne. Tulemuseks tabel, mis ütleb sinu maja kohta rohkem kui ükski prospekt.
Milleks seda teadmist kasutada
Kolm otsust muutuvad arvutuseks: bivalentsuspunkt — mis välistemperatuurist alates tasub üle minna teisele allikale; hooldusvajadus — COP-i langus samadel tingimustel on varajane rikke-signaal; ja investeering — kas pumba vahetus tasub, selgub sinu enda kõverast, mitte müügijutust.
COP-tabel toidab otse kütteallikate võrdlust: iga päev arvutatakse sama soojusvajaduse hind pumba (mõõdetud COP-iga!), pelletikatla ja otsekütte puhul. Kui ilm läheb külmaks ja pump kaotab, näed seda eurodes enne, kui arve tuleb.
Korduma kippuvad küsimused
Milliseid andureid COP-mõõtmine vajab?
Elektritarbimise mõõtja pumbal + pealevoolu/tagasivoolu temperatuurid ja vooluhulk (või pumba enda energialoendurid).
Miks minu COP erineb andmelehest?
Andmeleht mõõdab standardpunktis. Sinu süsteemi pealevoolutemperatuur, hooldusseis ja tsüklid annavad päris elu numbri — just seepärast tasub teda teada.
Kas COP-i saab parandada?
Sageli jah: madalam pealevoolutemperatuur, puhtad filtrid, õige hüsterees. Mõõtmine näitab iga muudatuse mõju kohe.
Huvi tekkis? Alusta tasuta börsikellast või vaata, mida veel automatiseerida saab.
⚡ Ava börsikell ← Kõik moodulid