Elektriarve uued read — mis need on?

1. Tasakaalustamisvõimsuse kulu

Elektrisüsteem peab olema tasakaalus igal sekundil — tootmine = tarbimine. Kui tuul järsku vaibub või jaam rikki läheb, peavad kiired reservjaamad sekunditega sisse hüppama. See rida maksabki kinni nende sagedusreservide valmisoleku. Vajadus kasvas hüppeliselt, kui Eesti lahkus 2025. aasta veebruaris Venemaa sagedusalast — nüüd hoiame sagedust Baltikumi ja Mandri-Euroopa võrguga ise.

2. Varustuskindluse tasu

Selle reaga rahastatakse juhitavate elektrijaamade hoidmist ja rajamist Eestis — jaamad, mis toodavad ka siis, kui tuult ega päikest pole ja välisühendused on hädas. Vanad põlevkiviplokid on turult taandumas; et pimedal tuulevaiksel nädalal tuli põleks, makstakse kindlustuspreemiat juhitava võimsuse eest.

Mida saad ise mõjutada?

Arve kolm suurt tükki: börsiosa (nihutatav — odavad tunnid, automaatika, meil mõõdetult 21–24%), võrgutasu (osaliselt — öötariifiga võrgupakett), ja fikseeritud read (km, taastuvenergia tasu, need kaks uut — ei nihuta). Ehk: uute ridade 3–4 € kuus ei kao kuhugi, aga börsiosalt võidetav on kordades suurem.

Kuidas oma arvet lugeda?

Võta viimane arve ja leia kolm plokki: energia (müüja rida — börsihind × tarbimine + marginaal), võrguteenus (võrguettevõtja read) ja riiklikud/süsteemitasud (elektriaktsiis, taastuvenergia tasu ja nüüd need kaks uut). Kui müüja äpp näitab "elektri hinda", on see tavaliselt ainult esimene plokk — börsiosa km-ga näed meie graafikult.

Korduma kippuvad küsimused

Kui suured need uued tasud on?

Keskmisele kodutarbijale kokku umbes 3–4 eurot kuus (tasakaalustamisvõimsuse kulu + varustuskindluse tasu kokku). Täpne summa sõltub tarbimisest.

Miks need tasud tekkisid?

Eesti lahkus 2025. aasta veebruaris Venemaa sagedusalast ja hoiab nüüd süsteemi tasakaalu koos Baltikumi ja Mandri-Euroopaga ise; samal ajal taanduvad vanad põlevkiviplokid turult. Sagedusreservid ja juhitav varuvõimsus maksavad — need read on selle kindlustuse preemia.

Kas tarbimist nihutades saab neid vältida?

Ei — need on fikseeritud süsteemitasud. Nihutamine aitab börsiosa pealt (mis on kordades suurem võit) ja vähendab pikas plaanis kogu süsteemi reservivajadust, aga neid konkreetseid ridu arvelt ära ei võta. Kes teisiti lubab, eksitab.

Kas need tasud on Eleringi kasum?

Ei — nendega ostetakse turult sagedusreservide ja juhitava võimsuse teenust (elektrijaamadelt, tulevikus ka salvestitelt ja tarbimise juhtijatelt). Elering on vahendaja, mitte kasusaaja.